Ravikindlustus Eestis

Mis on Eesti ravikindlustus?

Eesti ravikindlustus on solidaarsuspõhine süsteem, mida haldab Eesti Haigekassa (Tervisekassa). Tööandjad maksavad töötajate eest sotsiaalmaksu, millest osa läheb ravikindlustuse rahastamisse. Vastutasuks kaetakse kindlustatud isikute tervishoiuteenused suuremas osas riigi poolt - patsient maksab ainult omaosaluse (visiiditasu).

Ravikindlustus ei kata kõike automaatselt - on teenuseid, mis jäävad täielikult patsiendi kanda. Allpool on ülevaade, mida süsteem katab.

Mida ravikindlustus katab?

• Perearsti ja pereõe konsultatsioonid - kaetud, patsient maksab visiiditasu.
• Eriarstiabi - kaetud perearsti saatekirja alusel; ilma saatekirjata on omaosalus suurem.
• Haiglaravi - kaetud; patsient maksab päevatasu haiglas viibimise eest.
• Laborianalüüsid - kaetud perearsti saatekirja alusel lepingulaborites.
• Radioloogilised uuringud - kaetud saatekirja alusel (röntgen, ultraheli, KT, MRT).
• Retseptiravimid - osaliselt kompenseeritud; kompensatsiooniprotsent sõltub ravimist ja seisundist.
• Hambaravi - osaliselt kaetud täiskasvanutele (aastane hüvitis); lapsed kuni 19. eluaastani saavad täielikku hüvitist.
• Rasedus- ja sünnitusabi - kaetud täielikult.
• Vaimse tervise teenused - teatud teenused (psühholoog, psühhiaater) kaetud saatekirja alusel.

Ei ole kaetud (põhimõtteliselt): kosmeetilised protseduurid, prillid/kontaktläätsed täiskasvanutele, enamik iluprotseduuride meditsiinilist toetust, alternatiivmeditsiin.

Kes on kindlustatud?

Ravikindlustus kehtib järgmistele isikutele:

Töötajad ja tööandjad

Töölepinguga töötajad on kindlustatud, kui tööandja maksab nende eest sotsiaalmaksu. Kindlustus algab töösuhte algusest ja kehtib kuni üks kuu pärast töösuhte lõppemist.

Ettevõtjad (FIE-d)

Füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d) peavad ise maksma sotsiaalmaksu minimaalselt ettenähtud määras, et olla kindlustatud.

Lapsed

Kõik Eestis elavad lapsed kuni 19-aastaseks saamiseni on ravikindlustusega kaetud sõltumata vanemate kindlustatusest.

Pensionärid

Vanaduspensioni saajad on automaatselt kindlustatud.

Õpilased ja üliõpilased

Päevases õppes olevad õpilased (kooliealised) ja üliõpilased kuni 24-aastaseks saamiseni (teatud tingimustel kauem) on kindlustatud.

Rasedad naised

Rasedusel on eraldi kaitse - rasedad naised on kindlustatud raseduse perioodil ka siis, kui neil puudub muu kindlustus.

Töötud

Töötukassas arvel olevad töötud on kindlustatud kuni üks aasta pärast töötuks jäämist (teatud tingimused).

Muud isikud

Kindlustuskaitse võib laieneda ka muudele rühmadele (nt eestkostetavad, teatud sotsiaaltoetuste saajad). Täpse nimekirja leiate tervisekassa.ee kodulehelt.

Kuidas kontrollida oma kindlustusstaaži?

Oma kindlustusstaatust saate kontrollida:

• Ravikindlustuse kontrollimine - Tervisekassa: Minu andmed
• Digilugu - digilugu.ee → Teie profiil kuvab kindlustusstaatuse.
• Tervisekassa infotelefon - 669 6630, tööpäeviti kl 8-18.

Kindlustusstaatus uueneb üldjuhul mõne tööpäeva jooksul pärast töösuhte algust. Kui arvestate vastuvõtule tulles kindlustusega, kontrollige enne visiiti, et kaitse on aktiveerunud.

Kindlustuseta patsiendid

Ravikindlustuseta patsiendid saavad SL Tervisekeskusesse tulla, kuid kõik teenused on neil tasulised täishinnaga. Hinnad leiate meie hinnakirjast.

Erandiks on erakorraline abi - eluohtlikul juhul osutatakse abi olenemata kindlustusest, kuid see toimub erakorralise meditsiini osakonnas (EMO), mitte perearstikeskuses.

Kui soovite kindlustuseta siiski perearsti juures käia, pöörduge meie poole - selgitame täpsed kulud ette.

EL-i kodanikud - EHIC-kaart

Euroopa Liidu, EMP-riikide ja Šveitsi kodanikud, kellel on oma riigi ravikindlustus, saavad kasutada Euroopa ravikindlustuskaarti (EHIC). EHIC katab Eestis erakorralist meditsiiniabi samasugustel tingimustel nagu Eesti kindlustatutele.

EHIC ei asenda täisväärtuslikku Eesti ravikindlustust - planeeritud tervishoiuteenused (sh perearsti tavakülastused, eriarstiabi jne) ei pruugi EHIC-iga kaetud olla. Kui elate ja töötate Eestis pikemas perspektiivis, soovitame registreerida end Tervisekassal - selleks peab olema Eestis sotsiaalmaksu maksmine käivitunud.

Kolmanda riigi kodanikud

Väljaspool EL-i elavatel välismaalastel on Eesti ravikindlustusele juurdepääs järgmistel tingimustel:

• Elamisluba (elamisõigus) - peab olema kehtiv Eesti elamisluba.
• Sotsiaalmaks - tööandja peab maksma sotsiaalmaksu (töötajana) või FIE peab ise maksma.
• Aktiveerumine - kindlustus aktiveerub pärast esimese sotsiaalmaksu maksmist (tavaliselt 1. töökuul).

Kuni kindlustus on aktiveerunud, on kõik tervishoiuteenused tasulised. Soovitame kaasata eraravikindlustus üleminekuperioodiks.

Täpsema info ravikindlustuse kättesaadavuse kohta välismaalastele leiate tervisekassa.ee või meie inglisekeelselt lehelt For foreign workers.

Küsimused?

Kui Teil on küsimusi oma kindlustuskaitse kohta seoses meie teenuste kasutamisega, kirjutage meile e-Perearstikeskuses või helistage +372 613 8887. Aitame välja selgitada Teie olukord enne visiiti.