Gripp (influenza)

Gripp tekib järsult ja tabab kogu keha. Enamik tervetest täiskasvanutest paraneb kodus 7-10 päevaga - kuid riskirühmadele vajab gripp tähelepanu.

Mis on gripp?

Gripp on influentsaviiruse põhjustatud äge infektsioon, mis mõjutab peamiselt hingamisteid, kuid põhjustab tugevaid üldiseid sümptomeid kogu kehas. Gripp levib tilkinfektsiooniga - köhimisel, aevastamisel ja lähikontaktil nakatunud inimesega.

Gripiviirusel on mitu tüve, mis muutuvad igal aastal - seetõttu ei anna ühel aastal põetud gripp järgmiseks aastaks täielikku kaitset.

Gripp vs külmetus - kuidas eristada?

Neid aetakse sageli segamini, kuid on olulisi erinevusi:

Gripp

  • Algus: järsk, tundide jooksul
  • Palavik: kõrge, 38-40 °C, järsk
  • Lihasvalud: tugevad, kogu kehas
  • Väsimus: väga tugev, kurnavast
  • Köha: kuiv, kurnav
  • Nohu: kerge või puudub alguses
  • Peavalu: sageli tugev
  • Gripiga inimene tunneb end nii halvasti, et ei suuda voodist tõusta

Külmetus

  • Algus: aeglane, 1-2 päeva jooksul
  • Palavik: madal või puudub
  • Lihasvalud: kerged
  • Väsimus: kerge kuni mõõdukas
  • Köha: kerge, roheline röga hiljem
  • Nohu: sage, rohke
  • Peavalu: kerge
  • Külmetusega saab enamasti igapäevaseid tegemisi jätkata

Mida teha kodus

  1. Puhkage. See on kõige tähtsam. Keha kulutab tohutult energiat viiruse vastu võitlemiseks. Jääge kodus ja ärge minge tööle - gripiviirus on väga nakkav.
  2. Jooge rohkesti vedelikku. Palavik ja higistamine põhjustavad vedeliku kaotust. Vesi, taimeteed ja selged puljongid on parimad. Vältige alkoholi.
  3. Paratsetamool või ibuprofeen alandab palavikku ja leevendab lihasvalusid. Järgige pakendi infolehte ja võtke regulaarselt (mitte ainult siis, kui on väga halb).
  4. Ärge andke lastele aspiriini (alla 16-aastased) - see võib põhjustada haruldast, kuid tõsist Reye' sündroomi.
  5. Kurguvalude leevendamiseks: soolvee gargaliseerimine, kurgulozenges, soojad joogid meega.
  6. Niisutage ruumi. Kuiv siseõhk ärritab juba ärritunud hingamisteid.
  7. Enamik inimesi paraneb 7-10 päevaga. Väsimus võib kesta veidi kauem.

Mida vältida

  • Ärge minge tööle, kooli ega avalikesse kohtadesse - gripiviirus levib kergesti ja nakatab teisi.
  • Ärge suitsetage - suits nõrgestab hingamisteid ja pikendab taastumist.
  • Ärge oodake antibiootikume - gripi vastu nad ei toimi. Antibiootikumid töötavad ainult bakterite vastu.

Kes on riskirühmas?

Järgmiste inimeste jaoks võib gripp olla tõsisem ja tekkida tüsistusi (nt kopsupõletik):

  • Üle 65-aastased inimesed
  • Rasedad (kõigil trimestridel)
  • Väikelapsed (eriti alla 2-aastased)
  • Krooniliste haigustega inimesed: astma, diabeet, südamehaigused, krooniline neeruhaigus, maksakahjustus
  • Immuunsüsteemi pärssivat ravi (nt keemiaravi, immunosupressandid) saavad isikud
  • Raske ülekaal (KMI üle 40)

Kui kuulute riskirühma, pöörduge meie poole varem - ärge oodake, kuni sümptomid süvenevad.

Vaktsineerimine - parim kaitse

Gripivaktsineerimine SL Tervisekeskuses

Iga-aastane gripivastasvaktsiin on kõige efektiivsem viis gripi vältimiseks. Vaktsiin kaitstab nii Teid kui ka Teie lähedasi. Eriti oluline see riskirühmadele. SL Tervisekeskus pakub gripivaktsineerimist - vaadake lähemalt meie vaktsineerimise lehelt.

Gripivaktsiin sobib kõigile üle 6 kuu vanustele. Parim aeg vaktsineerimiseks on oktoober-november, enne gripihooaja algust.

Millal pöörduge meie poole

Kontakteeruge meiega kindlasti kui:

  • Sümptomid ei parane 7 päevaga
  • Palavik tõuseb taas pärast esialgset paranemist
  • Köha muutub hullemaks, mitte paremaks
  • Kuulute riskirühma ja tunnete ennast väga halvasti
  • Laps ei suuda süüa ega juua
  • Olete mures

Erakorraline abi - helistage 1220 või 112

1220 - perearsti nõuandeliin (iga päev 8-22)
  • Laps on alla 3 kuu vanune ja haige
  • Olete riskirühmas ja seisund halveneb kiiresti
  • Olete ebakindel, kas olukord on kiireloomuline
112 / EMO - helistage kohe või minge erakorralisele
  • Raske hingamisraskus - hingamine on kiire, pinnapealne, nähtava pingutusega
  • Valu või tugev survetunne rinnus
  • Äkki tekkinud segasus, desorientatsioon, teadvusehäire
  • Gripil hakanud paranema, kuid enesetunne halveneb järsult uuesti (võimalik sekundaarne infektsioon)
  • Laps ei ärata, on äärmuslikult ärritunud või ei suuda süüa/juua
  • Huuled, nägu või küüned muutuvad sinakaks

Allikad

NHS.uk - Flu. Page last reviewed: 2024.

Terviseamet - Gripp.

Sisaldab NHS.uk materjali kohandust, Open Government Licence v3.0 alusel. Originaalmaterjal: © Crown copyright.

Koostatud: august 2026 · Üle vaadatud: august 2026